Kui otsid MTB-kiivrit, pole küsimus ainult selles, kas peakate peas püsib. Maastikul loeb, kui palju kaitset sa kukla suunas saad, kas visiir ei sega vaadet ja kas pea püsib jahedana ka pikal tõusul. Allpool on praktiline ülevaade, mille järgi Rattaproffi valikust sobiv mudel leida – ilma et peaksid iga tootekaarti eraldi läbi käima.
Alusta kiivrite kategooriast ja täpsusta hiljem suuruse või tüübi järgi. Kui valid lapsele, vaata eraldi lastekiivreid.
Mille poolest MTB-kiiver teistest rattakiivritest erineb?
Asfaldil domineerivad kiirus ja kaal. Metsas ja maastikuradadel lisanduvad juurikad, kivid, madalad oksad ning järsud pidurdused. Seepärast on hea MTB-kiiver tavaliselt:
- veidi pikema kuklakaitsega kui klassikaline maanteekiiver;
- visiiriga (või vähemalt visiiri kinnitusega), et oksad ja päike silmi ei lööks;
- piisava ventilatsiooniga, sest maastikul vahelduvad tõus ja higistamine pidevalt;
- kindla reguleerimisega, et kiiver ei liiguks konarustel.
See ei tähenda, et igaüks peab kohe täiskaitsekiivri ostma. Enamik Eesti radade sõitjaid saab trail- või XC-tüüpi kiivriga väga hästi hakkama – kui sobivus ja suurus on paigas.
Kolm peamist suunda: XC, trail ja täiskaitse
Cross-country (XC) sobib, kui sõidad palju kilomeetreid, eelistad kerget pead ja pikki tõuse. Need mudelid on õhulised ja kerged; kaitse on piisav rahulikumaks metsasõiduks, aga mitte rattapargi hüpeteks.
Trail / all-mountain on enamiku jaoks kõige loogilisem valik. Saad parema tasakaalu kaitse, kaalu ja mugavuse vahel. Kui su rada sisaldab juurikaid, kiviseid laskumisi ja aeg-ajalt tehnilisemaid lõike, alusta just siit – täiskasvanute kiivrite valikust.
Enduro / täiskaitsekiiver tuleb mängu siis, kui laskumised on järsud, tempo kõrge või sõidad parkides. Lõuakaitse lisab turvalisust seal, kus kukkumine on tõenäolisem. Kui oled kahevahel, vaata ka mudeleid eemaldatava lõuakaitsega – need annavad paindlikkust ühe kiivriga eri päevadeks.
MIPS ja muud detailid, mis ostu lihtsamaks teevad
Turundustekstides mainitakse tihti MIPS-i. Lühidalt: see on kiivri sisemine libisemiskiht, mis aitab löögi ajal vähendada pöördelöögist tekkivat koormust peale. See ei asenda õiget suurust ega korralikku kinnitust, aga on mõistlik eelis, eriti kui sõidad tehnilist rada.
Lisaks tasub tootekaardil silma peal hoida:
- kui hästi käib peapaela või ratta reguleerimine;
- kas visiir on reguleeritav;
- kui palju on õhutusavasid (suvi Eestis võib olla üllatavalt soe);
- kas suurusvahemik kattub sinu peaümbermõõduga.
Suuruse mõõtmine on lihtne: mõõdulint ümber pea, umbes sõrmejämeduselt kulmude kohalt. Võrdle saadud sentimeetreid mudeli vahemikuga. Kui oled kahe suuruse piiril, eelista süsteemi, mida saab peenelt pingutada – ja kontrolli, et kiiver ei vajuks ette ega kõlguks kuklas.
Suuruste kiiremaks filtreerimiseks saad Rattaproffis liikuda ka eraldi vaadetesse, näiteks L-suurus või XL-suurus.
Millal on aeg kiiver välja vahetada?
Isegi „ilus“ kiiver võib olla läbi. Vaheta see välja pärast korralikku kukkumist (ka siis, kui pinda peaaegu ei paista), kui vaht on muljunud, kinnitus ei hoia enam kindlalt või kiiver on aastaid UV-valguse ja higi käes olnud. Uus MTB-kiiver on odavam kui peavigastus – ja vanal mudelil ei tasu „veel üks hooaeg“ riskida.
Kuidas Rattaproffist valida ilma pead peeneks mõtlemata?
- Ava kiivrite kategooria.
- Mõtle oma tüüpilisele rajale: rahulik XC, segatrail või agressiivne laskumine.
- Filtreeri suurus ja vaata, kas soovid MIPS-i või visiiri.
- Lapsele või noorukile mine otse lastekiivrite juurde.
Nii püsivad lingid ja soovitused stabiilsed ka siis, kui üksikud tooted otsa saavad – kategooriad jäävad, valik uueneb.
Kui peaümbermõõt on mõõdetud ja sõidustiil paigas, on sobiva MTB-kiivri leidmine juba pool võitu. Teine pool on aus kontroll: kiiver peab tunduma kindlana juba poes või esimesel proovisõidul, mitte „peaaegu korras“.